kauss_arhitektid_oot-oot_blog

«VÄHEM ON PAREM» MÕTTEVIIS VÄIKSES KODUS JA KUIDAS SEE SAAVUTADA?

DSC_7604_kauss_arhitektid_oot_oot_blog

«Vähem on parem» mõtteviis 34-ruutmeetrises kodus

Keeruline algülesanne mahutada kõik eluks vajalik väiksepinnalisse korterisse nõudis taiplikku lähenemist. Arhitekt Allan Pilteri ja tema elukaaslase Tallinnas Lauteri tänaval paiknevas kodus on põhjalikult läbi töötatud iga ruut- ja kuupsentimeeter. 

Algoritm, mille peamisteks osadeks on sisse ehitatud erilahendusmööbel, nutikas ruumiplaneering ja «less is more» põhimõtte järgimine, andis tulemuseks puhta olemusega, valgusküllase ja funktsionaalse kodu. Tegime juttu Allaniga, et saada teada missuguse hookuspookuse abil sai väiksesse ruumi kõik vajalik ära mahutatud.

Kuidas iseloomustaksid oma kodu olemust? 

Seadsime elukaaslasega esimese ühise kodu loomisel eesmärgiks järgida «small living» mudelit ja nii sai kodu planeerimisest justkui matemaatikaülesanne, millel on vaid üksainus õige lahendus. Kui funktsionaalselt olime kõik detailid läbi mõelnud, loksus paika ka kujunduslik pool, mida dikteerisid juba ruumi iseärasused. Järgisime siinkohal põhimõtet, et vähem on parem.

DSC_7357_large DSC_7564_large_kauss_arhitektid_oot_oot_blog

Korter jätab oma 34-ruutmeetrise suuruse kohta uskumatult ruumika mulje. Missuguste kavaluste abil sai kõik vajalik ruumi ära mahutatud? 

Ruumikas sai korter ka tegelikkuses. Enda projekteeritud erilahendusmööbel võimaldas ära kasutada kõik tühimikud ja nurgad, mis puhta tervikpildi saavutamiseks osutus vägagi oluliseks. Sisseehitatud voodi alla on paigutatud tavapärasest rohkem sahtleid, mida saab avada nii magamistoa- kui ka esikupoolsest küljest. Riidekapiks on ära kasutatud kogu ruumi kõrgus, mis võimaldas tekitada kaks kohakuti asetsevat riidestanget. Kogu pesuruumi lagi on toodud äärtest madalamale, et kasutada seda panipaigana. Köögikapid mahutavad lisaks köögitarvikutele ka muid majapidamistarbeid, masinaid jne.

Väikese kodu loomine on väga puhastav ning samas distsiplineeriv projekt, mis ei lase ebavajalikel esemetel ellu tekkida. Suur roll ruumika tulemuse saavutamisel oli enda elukorralduse ümbermõtestamine ning vajalike ja mittevajalike asjade kriitiline sorteerimine. Paljud sõbrad on külas käies imestanud, et kus meil kõik asjad on. Oleme pidanud “tõestama”, et tõepoolest on korteris olemas ka tolmuimeja, triikimislaud ja põrandamopp.

DSC_7641_large_kauss_arhitektid_oot_oot_blog DSC_7672_kauss_arhitektid_oot_oot_blog

Missuguste illusoorsete trikkidega saab väikesele ruumile avarust lisada? Kas kasutasid mõnd võtet on ka selle korteri loomisel?

Varasem 1-toaline korter sai täielikult ümber planeeritud. Uus lahtise köögi ja magamistoaga stuudio jätab avatuks võimalikult palju vaatesihte ning laseb loomulikul valgusel pugeda ka ruumi pimedamatesse nurkadesse. Pesuruumi sein on tehtud opaalklaasist, mis võimaldab päevasel ajal ruumi tuld põlema panemata kasutada ning jätab nii esiku kui ka magamistoa poolt vaadelduna avarama mulje. Vajaliku privaatsuse tagamiseks magamistoas ja tualetis on kasutatud ruumi sulanduvaid lükanduksi, mis avatuna jäävad pea märkamatuks.

Põhjapoolsete akendega väikese ruumi puhul oli avaruse tekitamiseks väga oluline loomuliku valguse maksimaalne ligipääs ning peegeldumine pindadelt. Loogiliseks valikuks oli värvida kõik maalripinnad ja sisseehitatud mööbel toonimata valgeks, see loob illusiooni avaramast ruumist.

DSC_7269_large_kauss_arhitektid_oot_oot_blog DSC_7555_large_kauss_arhitektid_oot_oot_blog

Lisaks värvidele on ruumiavardajana oluline roll ka tekstuuridel. Teatava tunnetusliku erisuse Lauteri korteris loovad erinevate materjalide tekstuurid. Elutoas on üks sein krohvist puhastatud valgeks värvitud tellismüüritis, mille kontrast siledate pindadega loob samuti illusiooni suuremast ruumist. Aktsendina üldisel valge foonil hakkavad tööle esemed ning lahtine mööbel.

Ruumi suuruse defineerib illusoorselt inimmõõtmelisus. Mööbliesemeteta ruum tundub alati pisemana kui sama ruum sisustatult. Väiksemana mõjub ka ülekuhjatud ruum, mistõttu on väga oluline leida ruumi proportsioonidele vastav sisustus.

DSC_7548_large_kauss_arhitektid_oot_oot_blog DSC_7680_large_kauss_arhitektid_oot_oot_blog

Kust on pärit mööbel ja muud sisustusdetailid?

Kogu sisseehitatud mööbel on enda projekteeritud ja valmistatud. Köögimööbel on pärit Arensist ja sai samuti detailsusteni läbi töötatud. Diivan, söögilaud ja mõned väiksemad sisustuselemendid pärinevad BoConceptist, söögitoolid on kombinatsioon Eamside klassikast Vitrast ja juhuslikult leitud vanadest toolidest Kaevuri Salongist, söögilaua valgusti on pärit Oot-Oot Stuudiost vintage toodete valikust, seda täiendab varem elukaaslase vanaisa garaažis töölauda valgustanud seinalamp.

Magamistoa ja elutoa seintel eksponeeritud pildid on aga minu kunstnikust vanaisa raamatukaante kujundused ja plakatid. Endisest Noblessneri Allveelaeva tehasest ”päästetud” vana klaveritool leidis oma koha esikus, vajadusel täidab see ka diivanilaua funktsiooni.

DSC_7443_large_kauss_arhitektid_oot_oot_blog DSC_7544_large_kauss_arhitektid_oot_oot_blog

Kuidas tunda ära, et tegemist on just sinu loodud ruumiga? Missugune on sinu kui sisearhitekti loominguline käekiri?

Usun elukestvasse arengusse ning loodetavasti ei ole minu käekiri veel jõudnud 15 aastaga välja kujuneda. Nii arhitektuuris kui sisearhitektuuris on aja jooksul loomingulised hoovused ka päris palju muutunud.

Tõstan oma töös peaaegu alati esikohale funktsionaalsuse. Kui ruum toimib eesmärgipäraselt, siis tekib talle ka iseloom. Iseloom omakorda dikteerib juba kõik muu. Lauteri korteri puhul iseloomustab minu tööd ilmselt kõige paremini detailsusaste, milleni ruum on läbi lahendatud.

Teine oluline kriteerium minu tööde puhul on lihtsus. Isegi kui ruum või ülesanne on ülimalt keerulised, peab lõpptulemusena idee olema siiski selge, arusaadav ning tooma esile ruumi parimad omadused. Eriliselt põnevaks peangi just ebaharilike või väikeste ruumide lahendamist.

DSC_7625_large_kauss_arhitektid_oot_oot_blog DSC_7284_large_kauss_arhitektid_oot_oot_blog

Mille põnevaga praegu ametis oled? 

Praegu on töös üks suurem büroo ning paar korteri sisearhitektuurset projekti. Ehitusvalmis on saamas Niine 7 kortermaja koostöös Kaur Talpsepaga.

Allan Pilter on Kauss Arhitektuuribüroo kaasasutaja ja arhitekt. Lõpetanud Tallinna Tehnikakõrgkooli rakendusarhitektuuri eriala ning arhitektina tegutsenud alates aastast 2002. Viimastel aastatel on süvenenud tema huvi just sisearhitektuuri vastu. Vabadel hetkedel komponeerib vahel ka helisid (deserts, brief.pastiche) või mängib tennist, pinksi (Vint44mm) ja discgolfi.

Fotod: Terje Ugandi

Vaata Kauss Arhitektuuribüroo teisi projekte nende kodulehelt.